Väärtused ja valikud: tunnid kardinaalvoorustest
Õppematerjalid on magistriprojekti raames koostanud Merike Olt-Kleeband
Siit leiab usundiõpetuse II kooliastme kursuse "Väärtused ja valikud" 14 tunni õppematerjalid.
Eetika teemat on neis käsitletud läbi kardinaalvooruste – õiglus, vaprus, enesedistsipliin (mõõdukus), (elu)tarkus, usk, lootus, armastus.
Voorused tuuakse õpilaseni erinevate juhtumikirjelduste, eeskujude ja elulugude kaudu. Lisaks narratiividele ja elulugudele on kasutatud õppemeetoditena aktiivõppemeetodid – rühmatööd, arutelud, võimalike dilemmade arutelu, rollimängud, refleksioon. Erinevaid voorusi läbitakse paaristundidena.
Loodud tundides ei käsitleta kardinaalvoorusi teoreetiliselt ja süvendatult nende ajastust lähtuvalt. Pigem käsitletakse neid kui väärtusi, mis võivad mõjutada õpilase hoiakuid ja suhtumisi või vormida õpilase iseloomu.
Iga tunni juures on kirjeldatud taotletavad õpitulemused, tunni tegevused, vajadusel on lisatud väljaprinditavad juhendid ja slaidiesitlused. Õpetaja kõne on ära toodud kaldkirjas.
Materjali vaatamiseks kliki tunni teemal.
ÕIGLUS: Malala Yousafzai
Tunni sissejuhatavas osas “Ebaõiglased vahendid” loob õpetaja olukorra, kus kahel õpilasel tuleb välja lõigata kujund ebavõrdsete vahenditega (käärid, rebimistehnika). Õigluse teemat käsitletakse Malala Yousafzai, tuntud tüdrukute ja naiste õiguste eest võitleja, tegevuse näitel. Tunni kinnistavas osas on õpilane BBC ajakirjaniku rollis, kelle ülesandeks on kirjutada raport võimalikust kooli probleemist.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • mõtestab Malala Yousafzai loo põhjal õigluse tähendust oma elu kontekstis;
  • suhtub lugupidavalt islami religiooni ja moslemitesse;
  • väärtustab hariduse tähendust ja laste õigust tasuta haridusele.


Terminid
BBC - (ingl British Broadcasting Corporation), Suurbritannia meediakompanii, maailma suurim meediakorporatsioon.
islam - järgijate arvu poolest maailmas suuruselt teine religioon, mille rajas prohvet Muhamed Araabias 7. sajandil.
koraan - islamiusu pühakiri. Islamiusulised usuvad, et Koraan on Muhamedile antud ilmutuse üleskirjutus.
moslem - islamiusuline.
Pakistan - Pakistani Islamivabariik, riik Lõuna-Aasias. Vaata kaarti!
Taliban - Afganistanis 1990. aastate keskel tekkinud äärmuslik poliitiline ja religioosne rühmitus.
urdu keel - Pakistani riigikeel. Kuula enimlevinud urdu fraase! https://www.youtube.com/watch?v=aQI4r-jjjXg















“Ebavõrdsed vahendid” (4-5 min)
  • Õpetaja kutsub klassi ette kaks õpilast. Mõlemad õpilased saavad paberist väljalõikamiseks sarnase kujundi. Üks õpilane saab lõikamiseks käärid, teisel tuleb kujundi “väljalõikamiseks” kasutada rebimistehnikat. Olukorra pingestamiseks võib tegevust teha ka aja peale, seades eesmärgiks kujundi võimalikult täpse väljalõikamise. Õpilased hindavad tulemusi.
  • Lühike arutelu. Miks saavutas üks õpilane paremad tulemused kui teine? Mida tundis õpilane, kes oli pandud ebavõrdsesse olukorda?
Ebavõrdsed olukorrad ärritavad meid. Juba väike ebaõiglus kutsub esile pahameele ja äratab meis õiglustunde. Tahame asju muuta ja õigluse jalule seada.
Õpetaja loeng Malala Yousafzaist (15-20 min) Malala Yousafzai on noor Pakistani* naisterahvas, kes on tuntud naiste õiguste eest võitleja. Ta on moslem*. Mida sa tead, oled kuulnud moslemitest, islamist*? 
Paljudes maades võitlevad paljud naised oma õiguste eest, töötades aktiivselt erinevates organisatsioonides. Oma õiguste eest seistes viitavad islamiusulised naised sageli koraani* salmidele, mis annavad naisele õiguse ennast arendada. Islami maailmavaates tähendab õiglus asjade asetamist nende õigesse kohta ja kõigi võrdset kohtlemist. Õiglus on islamis seotud õiguste võrdse jaotamisega
(3. slaid)
Malala sai avalikkuse tähelepanu 11-aastaselt, kui ta kirjutas BBC* (Suurbritannia meediakompanii) urdukeelsele* saatele elust Talibani* valitsemisajal. Taliban (äärmuslik islamiliikumine Afganistanis ja Pakistanis) tahtis keelata tüdrukute hariduse. Varjunimega Gul Makai jutustas ta tihti oma perekonna võitlusest tütarlaste hariduse eest oma kogukonnas. Malala võitleb tüdrukute hariduse eest sõna abiga - kirjutades ja kõnesid pidades. Näiteks teemal, et kõigil lastel oleks võimalus saada tasuta haridust. Tunnustusena vapruse ja eestkoste eest sai Malala 2011. aastal Pakistani riikliku noorte rahuauhinna ning nimetati samal aastal rahvusvahelise laste rahuauhinna kandidaadiks.
(4. slaid)
Oma julgete väljaastumiste ja sõnavõttude pärast on tema elu olnud ohus. 2012. aastal sisenes koolibussi Talibani relvastatud mees ja tulistas teda pähe. Malala jäi imekombel ellu ning toimetati ravile Suurbritanniasse. Tema vanematel ja vendadel õnnestus talle järgi minna. Paranedes tuli Malalal jätkata kooliskäimist Inglismaal. Malalaga juhtunu kohutas kogu maailma, mistõttu ta võitis kiiresti miljonite inimeste poolehoiu. Malala ei taha, et temast  mõeldaks kui tüdrukust, keda Taliban tulistas, vaid kui tüdrukust, kes võitles hariduse eest.
(5. slaid)
2014. aasta oktoobris pälvis ta Nobeli rahuauhinna, olles noorim isik (17-aastane), kellele see auhind kunagi omistatud on.
(6. slaid)
Inimõiguste ülddeklaratsioonis on tasuta ja kohustuslik algharidus üheks põhiliseks inimõiguseks. Malala teab, et haridus on kõigi põhiõigus mitte ainult läänes; ka islam on andnud selle õiguse. Islam ütleb, et kõik tüdrukud ja poisid peaksid koolis käima. Koraanis on kirjas, et Jumal tahab, et inimesed omandaksid teadmisi.
(7. slaid)
Malala teab, et tema ees seisab suur võitlus. Maailmas on viiskümmend seitse miljonit last, kes ei käi koolis, neist kolmkümmend kaks miljonit on tüdrukud. Tema kodumaa Pakistan on ühel halvemal kohal: viis miljonit sada tuhat last ei käi isegi algkoolis, kuigi konstitutsiooni kohaselt on kõigil lastel selleks õigus. Tema unistuseks on, et kõikjal valitseks rahu. Ta jätkab võitlust hariduse eest oma sõna jõul ja Malala fondi abil. Fond rahastab kogukondlikke haridusprojekte ning toetab hariduse eestkõnelejaid kogu maailmas.
(8. slaid) Malala tsitaadid
"Üks laps, üks õpetaja, üks raamat ja üks sulg võivad maailma muuta."
“Kui inimesed vaikivad, ei muutu midagi.”
“Kui te tahate lõpetada sõda, siis relvade asemel saatke raamatuid; tankide asemel pliiatseid; sõdurite asemel õpetajaid.”
BBC reporterid (20 min)
Malala sai tuntuks BBC reporterina.
  • Individuaaltöö - Mina BBC reporterina.
Õpilane kirjutab raporti (ametlik ettekanne või teadaanne) ühest koolis esinevast ebaõiglasest olukorrast. Millisest oma kooli probleemist kirjutaksid raporti?
  • Pinginaabrid vahetavad oma raportid ja hindavad nende sisu. Vajadusel teevad üksteisele ettepanekuid teha sisulisi muudatusi või muuta sõnastust.
  • Mõned õpilased loevad oma raportid klassikaaslastele ette.
Tunniks vajalikud vahendid
  • tegevuse “Ebavõrdsed vahendid” pildid õpetaja oma valikul
  • käärid
  • esitlus “Malala Yousafzai” ja esitlustehnika

Materjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Brander, Patricia; De Witte, Laure; Ghanea, Nazila; Gomes, Rui; Keen, Ellie; Nikitina, Anastasia; Pinkeviciute, Justina. Kompass. Noorte inimõiguste käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Argo, 2014.
  • Gorak–Sosnowska, Katarzyna; Kubarek, Magdalena. Islamimaailmas. Didaktiline materjal keskkooliõpetajatele. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut, 2009.
  • Self, David. Suurusundid. Tallinn: Kirjastus Koolibri,1998.
  • Yousafzai, Malala; Lamb, Christina. Ma olen Malala. Tallinn: Sinisukk, 2015.
 
ÕIGLUS: Laste õigused ja kohustused
Tunni sissejuhatav tegevus “Avatud mikrofon” võimaldab õpilastel tuua igapäevaelu näiteid ebaõiglusest. Tunnis analüüsib õpilane laste õiguste ja kohustuste vahelisi seoseid. Kinnistava osa rühmatööde eesmärgiks on õppida ise ja selgitada oma rühma teemat klassikaaslastele.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • toob näiteid õigluse ja ebaõigluse esinemise kohta igapäevaelus;
  • analüüsib laste õiguste ja kohustuste vahelisi seoseid;
  • oskab oma sõnadega selgitada laste õigusi ja kohustusi.


Terminid
asüül -  varjupaik, koht, kus jälitatavad (näit. poliitilised põgenikud) omavad isikupuutumatust.
asüüliõigus - poliitilise põgeniku (subjektiivne) õigus saada välisriigis varjupaika. 
süüteo või õnnetuse ohver - kellegi tõttu või millegi läbi kannatanu, kahjustatu.



“Avatud mikrofon” (5 min)
  • Õpilased (rühmas 4-5 õpilast) toovad näiteid ebaõiglastest olukordadest oma igapäevaelus - kodus, koolis, tänaval jne. Mille poolest oli see olukord sinu jaoks ebaõiglane?
Õpetaja kokkuvõte pärast sissejuhatust “Avatud mikrofon”:
Me kõik oleme tundnud ebaõiglust, kui keegi käitub meiega ebaõiglaselt. Ebaõigluse tajumine võib põhjustada väljakutsuvat käitumist. Kogeme ebaõiglust perekonnas. Kui meil on väiksem õde või vend, võime tunda ennast teisejärgulisena. Kogeme ebaõiglust koolis, kui meile tundub, et õpetaja suhtub klassikaaslasesse suurema poolehoiuga.
1. Õpetaja lühiloeng laste õigustest ja kohustustest (3 min)
Igal inimesel on õigus eneseväärikusele lihtsalt sellepärast, et ta on inimene.
Inimõigused kuuluvad nii lastele kui täiskasvanutele. Mis te arvate, millised õigused peaksid olema tagatud kõigile inimestele? Miks teie arvates lapsed vajavad õigusi?
Kuna lapsed on haavatavad, vajavad nad erilist kaitset. Laste õiguste tagamiseks on vastu võetud eraldi dokument laste õigustest – lapse õiguste konventsioon. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis kirja pandud õigused kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele kogu maailmas. See annab lastele ja noortele 40 põhilist õigust, näiteks, õigus kaitsele vägivalla eest, õigus tervisele, õigus haridusele. Erilist tähelepanu on pööratud neile, kes on eriti haavatavad - põgenikud, asüülitaotlejad* ja süüteo või õnnetuse ohvriks* langenud lapsed.
Väga tähtis on teada oma õigusi, kuid see annab teada ka sellest, et kõigil teistel meid ümbritsevatel inimestel on meiega sarnased õigused. Seepärast tuleb kõigil, nii suurtel kui väikestel neid austada ja järgida. Õigustega käivad käsikäes kohustused. Iga õigus tuletab meile meelde, et meil on kohustus seda ka ise täita. Seepärast on oluline teada nii oma õigusi kui sellega kaasnevaid kohustusi.

2. Paaristöö “Leia paarilised” (5 min)
  • Õpilased leiavad töölehel õigusele vastava kohustuse. Kirjutavad teise tulpa õiged numbrid.
  • Kirjutavad tühjadesse lahtritesse puuduva kohustuse.
    Erinevatel töölehtedel on tühjaks jäetud erinevad kohustused - vajadusel saavad õpilased küsida nõu üksteiselt.
    Töölehed leiab siit (iga laps saab ühe lehekülje). Vastavusse seatud paarid leiab siit. 
Rühmatöö “Meie õigused ja kohustused” (15 min)
  • Rühmad saavad tööjuhendid erinevate õiguste ja kohustuste kohta. (Mõni rühm võib saada ka sama ülesande.)
  • Tutvuvad etteantud õiguse ja vastava kohustusega, toovad näiteid.
  • Kujundavad postri või plakati, kus tuuakse välja nii õigus kui sellega kaasnevad kohustused, samuti võivad kirjutada vastavaid näiteid.
  • Rühmad selgitavad oma rühma õigust-kohustust teistele klassikaaslastele (3-4 min).
Rühmade teemad
  1. “Kõigil lastel on õigused”  (tööleht)
  2. “Kõigil lastel on õigus kaitsele vägivalla eest” (tööleht)
  3. “Kõigil lastel on õigus puhtale elukeskkonnale” (tööleht)
  4. “Kõigil lastel on õigus haridusele” (tööleht)
  5. “Kõigil lastel on õigus elule” (tööleht)
 Teema õpetamine klassikaaslastele (rühm 3-4 min). Õpilased kirjutavad endale näite igast õigusest.
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
Vaprus: Tai noorte jalgpallimeeskond Tham Luangi koopas
Tunni sissejuhatuses saavad õpilased meeskonnatöö kogemuse läbi meeleoluka mängu “Üks keha”. Tunnis analüüsitakse vapruse teemat seoses Tham Luangi koopa päästeoperatsiooniga 2018. aastal Tai Chiang Rai provintsis. Tunni kinnistavas osas toimub teemakohane arutelu.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • näeb vapruse avaldumist Tham Luangi koopa päästeoperatsioonil;
  • väljendab oma mõtteid vaprusest kuuldud loo põhjal;
  • mõistab meeskonnatöö ja koostöö tähendust läbi mängu.


Vaata, kus asub Tham Luangi koobas!






































Mäng „Üks keha“ (7-10 min)
(Ühe grupi näitel, 6-8 õpilast või kahe grupi näitel 4-5 õpilast. Õpilased aitavad käsi ja jalgu siduda.)
Mängu kirjeldus
Grupi liikmed on omavahel seotud kõrvaloleva kaaslasega nii kätest kui jalust. Selline grupp peab hakkama lahendama ühiseid ülesandeid, näiteks katma lauda, pakkima kingitust, pugema kusagilt läbi, läbima takistustega raja, käima trepist jne. Iga mängija kohta läheb vaja 2 riideriba, millega seotakse jalad ja käed, see sõltub ülesandest. Eesmärk on panna grupp ühiselt tegutsema, mõtlema ning liikuma. Harjutus annab füüsilise kogemuse sellest, kui kaaslased on teineteisega seotud ning peavad oskama ennast kontrollida ning üksteisega arvestada. Suhtlemine on selle harjutuse puhul väga tähtis.
  • Grupi liikmed on omavahel seotud kõrvaloleva kaaslasega nii kätest kui jalust. Grupp peab lahendama ühiseid ülesandeid. Näiteks liiguvad klassiruumis mingi kokkulepitud vahemaa.
  • Grupil tuleb ühiselt mõelda, tegutseda ning liikuda.
  • Pealtvaatajad annavad hinnangu grupi ühisele toimimisele.

Arutelu
  • Milliseid isiksuseomadusi harjutus proovile pani ja esile tõstis?
  • Mida saite harjutuse vältel teada enese/teiste kohta?
  • Mis oli teie meelest harjutuse eesmärk?
  • Mida õppisite koostöös teistega?
  • Mis oli teie jaoks ootamatu?
  • Mida oleks võinud teha paremini?
Antud mäng oli lõbus näide meeskonnatööst. Vahel võib meeskonnatöö osutuda eluliselt tähtsaks.
Õpetaja jutustus - Tai jalgpallimeeskond Tham Luangi koopas (25 min)
Esitlus “Tham Luangi koopas” (2. slaid)
Alles hiljaaegu haaras kogu maailma teadaanne Tai noorte jalgpallimeeskonna, 12 poisi ja nende treeneri kadumisest. Antud kahe nädala jooksul toimunud juhtum on tähelepanuväärne lugu sõprusest, inimeste vastupidavusest ja vaprusest.
23.06.2018 sisenesid 12 poissi koos oma treeneriga Tai Chiang Rai provintsis sügavale koopasse. Poisid ja nende treener olid parasjagu koobast uurimas ja avastamas, kui äkiline torm ujutas üle koopa sissekäigu ning vangistas nad koopa sügavusse.
(3. slaid)
Dramaatiline sündmus poiste ja nende treeneri kadumisest haaras kogu maailma. Päästetöödel osales inimesi mitmest riigist. Mõned neist olid vabatahtlikud ja mõned olid kutsutud Tai ametiasutuste poolt. Saabusid USA õhujõudude päästespetsialistid ja koopasukeldujad Suurbritanniast, Belgiast, Austraaliast, Skandinaaviast ja paljudest teistest riikidest.
(4. slaid)
Meeskond ja nende noor treener olid sageli käinud sügaval Tham Luangi koopas, mõnikord kuni 8 km kaugusel, et koopa seinale rituaalselt uute meeskonnaliikmete nimed kirjutada. Sel korral oli neil plaanis koopas veeta vaid tund aega. Tai koopa kompleks, kuhu poisid ja nende treener kinni jäid, on looklev süsteem koobastest ja pragudest. Mõned Tham Luangi koopa laiendid on rohkem kui 10 meetrit kõrged, samal ajal kui teised on kitsukesed ja vett täis.
(5. slaid) Poiste leidmine
Selleks ajaks kui nad 02.07.2018 avastati, olid nad koopas veetnud juba 9 päeva, vähese söögi ja valgusega. Ilmaennustus lubas tugevaid vihmasid. Kuna oli oht, et veetase koopas tõuseb, alustati 08.07 päästeoperatsiooni koopasse kinni jäänute välja toomiseks. Päästesukeldujad, kellel oli kaasas spetsiaalne hingamisvarustus, jõudsid grupini läbi mitmete veega täidetud käikude. Samal viisil pidid nad välja tooma ka kõik koopasse kinni jäänud.
(6. slaid) Ohud koopas
Poisid (vanuses 11-17) ja nende 25-aastane treener olid kõik kogunenud väiksele kivisele servale. Keskkond nende ümber oli väga niiske. Neil tuli keskenduda enda soojas ja kuivas hoidmisele. Vastasel juhul oleks olnud alajahtumise oht. Murettekitav oli ka õhu hapniku sisaldus. (Ühel hetkel oli hapniku tase langenud 15 %-ni, kui tavaliselt on see 21%.) Õnneks oli poiste treeneril piisavalt külma närvi, et hoida neid koos ning säilitada energiat. See osutus elupäästvaks.
(7. slaid) Kangelane
Päästjad viisid koopasse umbes 100 hapnikutanki, et rikastada õhku hapnikuga. Tai sukelduja Saman Gunan aitas hapnikutanke koopasse toimetada, kuid sattus tagasiteel raskustesse ega saanud ise piisavalt õhku. Ta suri ja teda ei suudetud elustada.
(8. slaid)
Päästjad toimetasid poisteni ka toitu ja meditsiinitarbeid. Nad said toitu, mida oli lihtne seedida. See oli kaloririkas ja küllastatud mineraalide ja vitamiinidega - soovitatud spetsiaalse arsti poolt. Suurem osa grupist olid terved, kuigi mõned olid nõrgad ja mõnel väikesed vigastused. Poisid ei saanud kasutada tõrvikuid, et koobast valgustada. Päästjad viisid koopasse valguse ja olid poistele seltsiks, oodates päästeoperatsiooni algust.
Ühtlasi tõid sukeldujad kaasa kirju poiste vanematelt, et aidata neil stressiga toime tulla. Üks sukeldujatest mängis poistega malet, et aeg kiiremini mööduks.
(9. slaid)
Poiste klassikaaslased pidasid grupipalveid, laulsid julgustavaid laule ja postitasid lootuse sõnumeid  kooli teadetetahvlitele. Tai õpilased palvetasid, et päästetöö oleks edukas. Poiste pered palvetasid nende elude eest. Kogu riik palvetas.
(10. slaid) Päästemissioon
Mõnede allikate väitel tuli poistele enne väljatoomist anda väga tugevat rahustit, et nad ei satuks paanikasse pimedates ja kitsastes veealustes käikudes. Poisid pidid kandma ka tervet nägu katvat hingamismaski. Selleks ajaks kui neil tuli sukelduda veealusesse käiku, kinnitas päästesukelduja nad enda külge. Päästjad ise juhindusid pimeduses läbi käikude tõmmatud sukeldumisnööridest. Kõige tähtsam oli poisid välja tuua enne, kui tugevad vihmad tooksid kaasa suurema üleujutuse koobaste süsteemis. Kogu operatsiooni peeti väga ohtlikuks. Iga poisi teekond algusest lõpuni kestis mitmeid tunde.
Missioon algas 08.07 kl 10.00 ja esimene poiss jõudis välja kl 17.40. 10.07 jõuab päästemissioon lõpule, kui välja tuuakse viimased kaks poissi ja nende treener. Miljonid inimesed kogu maailmas olid jälginud neid sündmusi ja tähistasid poiste tagasipöördumist.
(11. slaid)
Poistel ja treeneril tuli läbida põhjalik tervisekontroll. Näiteks ei suutnud nende silmad pärast kahe nädalast pimedust valgust taluda.
Pärast edukat operatsiooni toimunud pressikonverentsil tänasid poisid oma päästjaid. Nad avaldasid austust surma saanud sukeldujale ja vabandasid oma vanemate ees, et nad olid valetanud, et nad lähevad jalgpalli harjutama, kuigi tegelikult läksid nad hoopis koobast avastama.
(12. slaid)
11 poissi ja nende treener palvetamas tseremoonial budistlikus templis. Meeskonna 12. liige ei osale tseremoonial, kuna ta ei ole budist.
Arutelu (10 min)
  • Mis kõnetas teid selles loos kõige enam?
  • Kuidas iseloomustad poisse, treenerit, päästjaid?
  • Kes toimisid/käitusid Tham Luangi koopa päästeoperatsioonis vapralt/julgelt? (poisid, treener, päästjad, vabatahtlikud lapsed/täiskasvanud, vanemad/lähedased, klassikaaslased).
  • Milles nende vaprus avaldus?
  • Mis te arvate, kas palvetamine oli antud olukorras vajalik?
  • Kuidas inspireerib kuuldud lugu arendama seda voorust?
Õpetaja tagasiside arutelu käigus.
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Tuula, Reeda; Soidra-Zujev, Katrin. Valik elamusmänge. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2006.

Vaprus: igapäevaelu julged valikud
Tunni sissejuhatavas osas kirjutavad õpilased rühmatööna oma kõikvõimalikud hirmud. Tunni  rühmatöös “Julged valikud” analüüsitakse, milline käitumisviis on igapäeva olukorras mõistlik ja julge. Tunni kinnistavas osas esitavad õpilased etteantud situatsiooni põhjal lühinäidendi.

  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • mõtestab julgust oma elu kontekstis;
  • analüüsib, milline käitumisviis on igapäeva olukorras mõistlik ja julge.

















Rühmatöö (3-4 õpilast) (5 min)

  • Õpilased kirjutavad A4 paberile rühma õpilaste hirmud. Milline olukord tekitab teis ärevust ja hirmu? Mida te kardate?
  • Lühike arutelu. Millised hirmud on teie arvates teie kujutlusvõime tulemus? Mis te arvate, kas hirmu tundmine ja kartmine on normaalsed nähtused?

Õpetaja mõtted hirmu ja julguse teemal (2 min):
Tegelikult on julgus ja hirm omavahel tihedalt seotud. Kõik inimesed kardavad midagi. Hirmul on võime meie tegutsemissoovi  halvata või hoopis tegutsema panna. Peaksime endalt küsima, kuidas oma hirmudega toime tulla. Võime saada julgemaks, kui suudame olukorra enda jaoks lahti seletada ja siis püüame sellega toime tulla. Vahel on hirmud vajalikud. Need hoiatavad meid tegemast asju, mida me ei peaks tegema.
Julgus on võime hirmuga silmitsi seistes. See on millegi tegemine isegi siis, kui see tundub tõeliselt raske ja hirmutav. Julgus on võime olla üle raskest, ohtlikust või hirmutavast olukorrast.

Rühmatöö “Julged valikud” (15 min).
  • Õpilased võtavad loosiga ühe juhtumi. (juhtumite kirjeldused väljatrükiks)
  • Loevad olukorra ja otsustavad ühiselt, milline on antud olukorras julge käitumine.
  • Leiavad olukorrale sobiva lahenduse ja esitavad lühinäidendi.
Olukorrad rühmadele:
  1. Robin näeb pealt, kuidas üks tema klassikaaslastest saab teise käest peksa.
  2. Sõbrad kutsuvad Marekit suitsu/alkoholi proovima.
  3. Laur on palju kontrolltööks õppinud ja tema pinginaaber üritab tunnis tema pealt spikerdada.
  4. Karmeni klassikaaslasest on tehtud piinlikus situatsioonis video. Sõber saadab selle Karmenile üleskutsega levitada seda edasi ka teistele.
  5. Rasmus saab sõnumi tundmatult isikult. Seal on kirjas, et kui ta homme kooli läheb, siis ta alles näeb!
  6. Laura sõpra/pinginaabrit noritakse heade hinnete ja õppimise pärast. Teda ennast kutsutakse nohiku sõbraks.
  7. Marko satub peale koolikaaslaste poevargusele.
  8. Klassis ignoreeritakse ühte õpilast: ei võeta võistkonda ega tiimi kehalises kasvatuses, ei räägita vahetunnis juttu ega lisata klassi gruppi.
Arutelu esitatud situatsioonide ja lühinäidendite vahel (23 min).
  • Mis tundeid see olukord teis tekitas?
  • Nimetage erinevaid viise, kuidas pealtnägijad võiksid antud olukorras reageerida? Kuidas neid hindate?
  • Mil viisil oleksite vajanud selles olukorras kellegi abi?
  • Milline on teie arvates sellises olukorras vapper ja mõistlik käitumine?
  • Tooge näiteid, kus kartmine on lõpuks osutunud hoopis kasulikuks?
Tunniks vajalikud vahendid:
Materjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Kavelin Popov, Linda; Popov, Dan; Kavelin, John. Vooruste teejuht. Käsiraamat vanematele vooruste õpetamiseks. Tallinn: Roya Vojdani, 1995.
  • Schiller, Pam; Bryant, Tamera. Väärtuste raamat. Kuidas õpetada 16 põhiväärtust väikestele lastele?  Tartu: Kirjastus Studium, 2009.
Enesedistsipliin: Gerd Kanter
Sissejuhatavas osas tehakse virgutavat harjutust “Kuidas tool mulle sobib?” Tunnis käsitletakse enesedistsipliini teemat läbi Gerd Kanteri eeskuju ja kujunenud põhimõtete (raamatu “15 sammu võiduni”) näitel. Kinnistavas osas analüüsivad õpilased individuaal- ja rühmatöö käigus enesedistsipliiniga seonduvat oma elus.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • selgitab enesedistsipliini tähendust ja vajalikkust igapäevaelus;
  • analüüsib oma eluviisi Gerd Kanteri eeskuju näitel.





























“Kuidas tool mulle sobib?” (3-4  min)
Harjutus hommikuks ja tundi sisseelamiseks.
Õpetaja näitab klassi ees harjutused ette ja suunab õpilasi järgima oma eeskuju ja ajastust. Kui õpetaja lõpetab, peavad kõik lõpetama.
  • Toolil istudes proovime, kuidas meie keha sellega sobib. Proovime istmiku ja seljaga. Ringutame ja sirutame keha ülaosa (erinevas suunas).
  • Arutelu
    Kuidas sulle harjutus meeldis? Kas oli kerge teha täpselt õpetaja järgi? Või kippus asi käest minema?
Antud harjutus nõudis sinult teatud enesedistsipliini. Enesedistsipliin on võime kontrollida oma käitumist ja valitseda oma tundeid. Enesedistsipliin on ka enesekontroll. See on korra toomine oma ellu ja oskus järgida oma põhimõtteid. Enesedistsipliin aitab meil olla mõõdukas. Sa ei liialda millegagi ega lase endal ka liiga laisaks muutuda.
Mis sa arvad, millise eluala/elukutsega inimesed vajavad kõige enam nii füüsilist kui vaimset enesedistsipliini?
 Gerd Kanter – olümpiavõitja (Peking 2008). Õpetaja lühiloeng Gerd Kanteri sportlase karjäärist ja põhimõtetest. (15-18 min)
  • Tähelepanu küsimused õpilasele. Kus ja mis aastal toimub tegevus? Milline sportlane (kes) esindab Eestit? Millise spordialaga on tegu? Mis muudab selle võistluse Eesti jaoks eriliseks?
  • Video vaatamine. https://www.youtube.com/watch?v=Dm4DF31Dy4Q
Tänaseks on Gerd Kanter lõpetanud oma sportlase karjääri, kuid tema karjäärist on noortel palju õppida. Ta on suurepärane näide erakordsest püsivusest ja sportlikust pikaealisusest. Ta on võitnud aastail 2005-2016 (tiitlivõistlustelt) 11 medalit, tulnud olümpiavõitjaks (Peking 2008) ja maailmameistriks. Gerd Kanter on tõestanud, et erakordseid tulemusi võib saavutada ka sportlased, kes tulevad tagasihoidlikest tingimustest ning kes on spordile tõsisemalt pühendunud hiljem (21-aastaselt). Seetõttu peavad paljud Gerd Kanterit suureks eeskujuks.
Gerd Kanter alustas kettaheitega ebatavaliselt hilja, 17-aastaselt. Ta kirjutab oma raamatus „15 sammu võiduni“ sellest, millised põhimõtted on kujundanud tema iseloomu ja viinud võiduni.
Ta ütleb: „Enamik minu põhimõtetest on pärit kodust ja koolist ning nende järgimine oli loomulik, kuigi mitte alati kerge. Paljudele on ka kõige lihtsamatest põhimõtetest kinnipidamine väga raske. Mis kasu on treeningutest, kui sa ei oska puhata, ei söö korralikult või veedad öid arvuti taga!“

Gerd Kanteri põhimõtteid raamatust „15 sammu võiduni“
Loengu ajal kinnitab õpetaja tahvlile Gerd Kanteri (paberile prinditud)  põhimõtted.
  • Ole rõõmus. Gerd on kindel, et kui oled huviga asja juures, õpid mitu korda kiiremini. “Olen õppinud treenima heas tujus, see on minu edu suurimaid saladusi.”
  • Ära karda kaotada. 11-15 - aastasena kaotas Gerd hästi palju ja peaaegu igal spordialal. Ta oli pikk ja kohmakas, kuid ta ei kaotanud lootust. Ta teab, et kaotus on osa spordist.
  • Usalda targemaid ja kogenumaid.  Gerd soovitab kinni pidada oma treeningplaanist. Peaksime usaldama oma treenerit või juhendajat. 
  • Söö õigesti.  Edu saavutamiseks spordis on väga tähtis õige toitumine. See on osa treeningust, ka siin on tähtis järjepidevus. Gerd ei tarvita ühtki alkohoolset jooki. Tema jaoks ei ole see, kes joob õige sportlane. Ta soovitab hoiduda ka rämpstoidust. Tema menüüs on igapäevaselt tervislikud eesti toidud.
  • Hoolitse oma keha eest. Kõik, kes nimetavad ennast spordimeheks, peaks iseloomustama atleetlik kehaehitus, puhas korralik riietus ja viisakas käitumine.
  • Ole aus. Gerd on veendunud, et spordil on mõte ainult siis, kui ollakse lõpuni aus. Ta on andnud sada korda dopinguproovi ja tal ei ole kunagi ükski närv liikunud, sest tema süda on puhas. Gerdi arvates on keelatud ainete tarvitamine võrreldav vargusega, kus kasu on saadud ebaausal teel.
  • Ole järjekindel.  Gerd peab järjekindlust oluliseks iga tegevuse puhul. Järjekindlus on edu alus nii sporti tehes, õppides kui klaverimängu harjutades. Ta usub, et parem on treenida kuus korda nädalas üks tund korraga kui üks kord nädalas kuus tundi korraga. Nagu isa õpetas: pigem vähem korraga, aga järjekindlalt.
  • Õppimine on tähtsam kui sport. Gerd on veendunud, et koolis ei õpita ainult teadmisi, vaid eelkõige järjepidevust.
Kinnistamine (23 min)
Rühmatööjuhend väljatrükiks
Individuaalne töö
  • Õpilane leiab 3 enda jaoks olulist Gerd Kanteri põhimõtet.
  • Sõnastab ühe eluviisi muutuse oma elus. Põhjendab ja selgitab, mil viisil ta selle teostab.
Rühmatöö (rühmas 4 õpilast)
  • Õpilased selgitavad oma sõnadega, mis on enesedistsipliin.
  • Põhjendavad enesedistsipliini tähtsust/olulisust.
  • Toovad näiteid enesedistsipliinist oma elus.
Õpetaja liigub rühmast rühma. Küsitleb igat rühma eraldi ja annab tagasisidet.
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
Enesedistsipliin erinevates usundites
Tunnis vaadeldakse erinevaid enesedistsipliini/mõõdukuse praktikaid kolme maailmausundi näitel. Õpilane hindab mõtiskluse ja vaikuse tähendust oma elus. Tundi ilmestab erinevate usundite muusika kuulamine ja kunstipäraselt mandala kujundamine.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • võrdleb erinevaid enesedistsipliini/mõõdukuse praktikaid kolme maailmausundi näitel;
  • analüüsib mõtiskluse ja vaikuse tähendust oma elus.

Terminid
mandala - meditatsioonis kasutatav püha pinnakujund (harilikult ringi- v. ruudukujuline geomeetriline kujund), mille iga osa omab tähendust.
meditatsioon – mõtlus, keskendunud (usuline) mõtisklus.
paast ehk paastumine - toidust või joogist loobumine tervislikel, rituaalsetel, usulistel või eetilistel eesmärkidel. Loobumine võib olla täielik või osaline, pika- või lühiajaline. Paastumist on praktiseerinud paljude religioonide asutajad ja järgijad.























Sissejuhatus (5 min)
  • Vaikuseminutid. Õpetaja suunab õpilasi rahunema ja vaikima. Õpilane püüab 2-3 minutit vaikuses rahuneda, keskenduda ja koondada oma mõtteid.
  • Õpetaja asetab vaikuse lõpuminutil tahvlile sõnad  - vaikus, loobumine, meditatsioon, mõtisklus, lahti mõtestamine, järelemõtlemine, eraldumine, üksi olemine. (Sõnad väljaprintimiseks)
  • Arutelu. Milliseid mõtteid toovad esile nimetatud sõnad? Kas ja kui palju vajad sina aega, et mõtiskleda, järele mõelda? Millal sa seda eriliselt vajad? Miks vajame aeg-ajalt üksi olemist ja eraldumist? Miks vajame vaikust? Kas vaikuses olemine on sinu jaoks meeldiv või valmistab ebamugavust?
Õpetaja lühiloeng kolme usundi näitel (15 min)
Iga usundiga kaasneb pühendumine. Suurema vaimse keskendumise ja pühendumise eesmärgil erinevate usundite inimesed mõnikord paastuvad*. Paastumist peetakse usuliseks toiminguks, kus vabatahtlik loobumine paljust harjumuspärasest (ka söömisest) muudab usu inimese elus tähtsaimaks.
Paastuaeg kristluses
Kristlaste jaoks on paastumine seotud Jeesuse eeskujuga. Kristlaste paastuaeg algab nelikümmend päeva enne ülestõusmispühi. Enne oma avalikku tegevust läks Jeesus kõrbe üksindusse, et seal paastuda ja mõtiskleda. Paastuajal meenutatakse seda sündmust ning loobutakse peenematest roogadest. Sel ajal pühendatakse rohkem aega ka Piibli lugemisele ja palvetamisele, et oma usu üle järele mõelda. Paast aitab kristlastel enam mõista Jeesuse kannatusi. Kristlikus traditsioonis on paast ja palve lahutamatud. Palve on vaikseks jäämine. Kõige raskem on saavutada sisemist vaikust. Palve vaikuses loob võimaluse heita pilk oma hingesügavusse.
Muusika kuulamine (1-2 min). Ramadaan islamis
Ramadaan on islami kalendri üheksas kuu, mida islamiusulised peavad pühaks, kuna usuvad, et sel kuul ilmutati Muhamedile islami pühakiri koraan. Seda tähistavad nad paastudes, tavalisest enam vaeseid aidates ja koraani lugedes.
Ramadaanikuu on enesekontrolli ja hingelise distsipliini kuu, mil on oluline hoiduda vihastumisest ja tagarääkimisest. Paastukuul tuleb ennast talitseda ja muuta oma harjumusi. Paast on positiivne enesevalitsus, mis aitab üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest. Paastumine õpetab moslemit kõikjal Jumalat meenutama ning elama Jumala reeglite järgi.
Muusika kuulamine (1-2 min). Mungaelu budismis
Budismis on kesksel kohal mungaelu. Budistlikudmungad elavad väga lihtsat elu ning Buddha õpetuse kohaselt peab ta oma toidu muretsema kerjates. Hommik möödub toitu kerjates - päeva teine pool on paastuaeg. Suurem osa ajast kulub mediteerimisele*, õppimisele ja pühade raamatute uurimisele. Mungal tuleb elada kolme põhinõude kohaselt: olema vaene ja vallaline ning ta ei tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Siiski on tal võimalus ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja kloostris mungaelu elades.
Munga elu viis praktilist käitumisjuhist on: ära tapa, ära varasta, ära ela kõlblusetult, ära valeta, ära tarvita joovastavaid jooke.
Budistid kasutavad vaimse enesearenduse vahendina meditatsiooni. Nad usuvad, et meditatsiooni abil on võimalik meele puhastamine ja meelte täielik vabastamine. Budismis peetakse meditatsiooni inimese enesemõistmise kuninglikuks teeks.
Muusika kuulamine ja mandala värvimine (20-25 min)
Ühine arutelu (5 min)
  • Milliseid mõtteid/tundeid/reaktsioone tekitas erinevate religioonide muusika kuulamine?
  • Mis sa arvad, kas muusika kuulamine aitab või segab mõtisklemist, keskendumist?
  • Milline muusika aitab sinul kõige paremini rahuneda, keskenduda ja oma mõtteid koondada?
Tunnis vajaminevad vahendid: Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Halme, Lasse; Parviola, Jarno; Sjöblom, Tom; Vaaramo, Riitta. Usundid. Müüdid. Jumalad. Tavad. Sümbolid. III kooliastme usundiõpetuse õpik. Tallinn: Koolibri, 2010.
  • Hommik-Mrabte, Kätlin. Islami viis tugisammast algajatele ja kesktasemele. Esimene väljaanne. Tallinn: Eesti Islami Kogudus, 2010.
  • Mauranen, Maija - Liisa. Leeriõpik Nr:1. Maailma usundid. Keuruu: Otava, 1990.
  • Self, David. Suurusundid. Tallinn: Koolibri, 1998.
 
Tarkus: Saalomon
Tunni juhatab sisse lugu saalomonlikust otsusest “Tark kohtumõistja”. Teemat illustreerivad lood kuningas Saalomoni erakordsest tarkusest ja otsustusvõimest. Kinnistava osa rühmatöö „Seeba kuninganna küsitleb kuningas Saalomoni“ tulemusena saavad õpilased teada fakte Iisraeli ajaloo ja judaismi kohta.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>


Õpilane ...
  • teab kuningas Saalomoni elu ja saavutusi;
  • selgitab olulisi fakte Iisraeli ajaloo ja judaismi kohta.





Mõisted
  • tempel – ehitis, milles sooritatakse usulisi riitusi.



Sissejuhatus (5-7 min)
Arutelu
Vahel räägitakse Saalomoni tarkusest või kasutatakse väljendit saalomonlik otsus. Kes oli kuningas Saalomon ja miks räägitakse tema erakordsest tarkusest?

  • Õpetaja loeb loo „Tark kohtumõistja“ (5-10 min)
Kuningas Saalomon on Iisraeli kuulsaim kuningas ja tuntud targa kohtumõistjana. Kord tulid kaks naist kuningas Saalomoni juurde. Esimene naine ütles:
„Oh, mu isand! Mina ja see naine elasime samas majas. Hiljaaegu sünnitasin poja ja kolm päeva hiljem sünnitas ka see naine poja. Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt ja pani oma surnud poja minu kõrvale. Ja kui ma hommikul ärkasin, siis polnud minu kõrval enam last, kelle ma olin sünnitanud.“
Siis ütles teine naine: „Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud!“
Aga esimene naine vastas: „Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!“
Nõnda sõnelesid nad kuningas Saalomoni ees. Ja kuningas ütles: „Üks ütleb: see on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud. Ja teine ütleb: ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.“
Mõlemad naised noogutasid pead. Siis ütles kuningas: „Tooge mulle mõõk! Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele naisele!“
Aga naine, kelle poeg oli elus, ütles kuningale, sest ta süda valutas oma lapse pärast: „Oh, mu isand! Andke elus laps temale, ärge surmake teda!“
Ent teine naine ütles: „Ei pea see laps saama minule ega sinule! Raiuge pooleks!“
Siis kostis kuningas Saalomon nii: „Andke elus laps teisele naisele ja ärge surmake lapsukest mitte! See naine on selle lapse ema!“
Ja kogu Iisraeli rahvas kuulis kohtuotsusest, mille kuningas Saalomon oli langetanud, ja nad austasid kuningat, sest nad uskusid, et temal oli Jumala tarkus õigust mõista.
  • Lühike arutelu. Kuidas hindad kuuldud loo põhjal kuninga otsust? Mis sa arvad - kõneleb see kuninga julmusest või tarkusest?
Saalomoni otsuse ehk saalomonliku otsuse all mõeldakse otsust, mis on ootamatu, rabav, kuid tark ja õiglane otsus.
Rühmatöö „Seeba kuninganna küsitleb kuningas Saalomoni“ (25-30 min)
  • Luuakse rühmad 'kuningannad' ja 'kuningad'.
  • Õpetaja loeb või jutustab  sissejuhatusena „Seeba kuninganna külaskäik“.
Kuuldus Saalomoni rikkusest ja tarkusest levis kaugele. Kord külastas teda Seeba kuninganna, kes tahtis oma silmaga veenduda Saalomoni hiilguses. Ta saabus kaugelt Araabiast suure kaamelikaravaniga Jeruusalemma ja tõi kaasa hinnalisi kingitusi. Tal oli Saalomonile ka palju küsimusi, millele kuningas lahkesti vastas. Kuningannal tuli nõustuda, sest nii Saalomoni tarkus kui tema lossi ja templi toredus ületasid kõik tema ootused.
  • Jaotusmaterjal rühmadele. Tekst “Kuningas Saalomon” ja rühmatöö juhendid "Kuningad" ja "Kuningannad".
  • Kuningannad koostavad antud teksti põhjal küsimused. Õpetaja võib suunata õpilasi koostama nii faktiküsimusi kui avatud küsimusi.
  • Saalomonid tutvuvad tekstiga, et leida vastused võimalikele küsimustele.
  • Õpetaja koordineerib rühmade küsimise ja vastamise järjekorda.
  • Kuningannad esitavad küsimusi saalomonide rühmale. Saalomonid vastavad. (Õpetaja juhendamisel peaksid saama osaleda kõik rühma liikmed.)
  • Rühmad võivad nimetada Saalomoni elust fakte, mis neile kõige enam muljet avaldasid.
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Alaja, Seppo; Palho, Aino; Sarsa, Riitta. Hea Karjane III. Õpetaja raamat. Tallinn: Logos, 1994.
  • Batchelor, Mary. Piiblit avades. Tallinn: Eesti Piibliselts, 1998.
  • Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina. Vanaaeg. Ajalooõpik 6. klassile. I osa. Tallinn: Avita 2010.
  • Leesi, Lauri. Väikese eurooplase lugemik. Tallinn: Avita, 1999.
  • Piiblientsüklopeedia. Tallinn: Eesti õppekirjanduse keskus, 1996.
  • Rienecker, Fritz; Maier, Gerhard. Suur Piiblientsüklopeedia. 6000 märksõna. Tallinn: Logos, 2011.

Tarkus: Õpetus- ja vanasõnad
Sissejuhatavas osas saavad õpilased tuua näiteid vanematelt/vanavanematelt õpitud oskuste ja elutarkuse kohta. Tunnis arutletakse õpetussõnade ja eesti vanasõnade tähenduse üle ja elutarkuse esinemisest igapäevaelus.  Kinnistava osa paaristöö “Meie tarkusetera” ülesandeks on omal valikul: a) sõnastada, näidelda või räppida omaloomingulisi õpetus- ja vanasõnu; b) näidelda või räppida etteantud õpetus- ja vanasõnu.   

  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • arutleb õpetussõnade ja eesti vanasõnade tähenduse üle;
  • toob näiteid elutarkuse esinemisest igapäevaelus.

Terminid
  • piibel -  ristiusu õpetuse aluseks olev, Uuest ja Vanast Testamendist koosnev pühade tekstide kogu, ristiusu pühakiri.
  • Vana Testament - piibli vanem osa, mis sisaldab juutide pühasid tekste.


Sissejuhatus (5-7 min)
  • Millise (elu)tarkuse või oskuse oled õppinud oma vanavanematelt, emalt-isalt, tädilt-onult? (3 õpilast)
  • Milline on teie peres sageli kuuldud ütlus või väljend (elutarkus)?
  • Milline vahe on koolitarkusel ja elutarkusel?
Õpetaja lühiloeng õpetussõnadest ja vanasõnadest (4 min)
Lisaks koolitarkusele õpime oskusi ja kuuleme elutarkusi oma vanematelt ja vanavanematelt. Nii saab meist omakorda selle tarkuse või oskuse edasiandja oma lastele ja lastelastele. Läbi aegade on antud ja saadud õpetust perekonnaringis. Vanemad, vanavanemad ja külavanemad andsid omandatud ja õpitud teadmised edasi järeltulevale põlvkonnale.
Enamasti on iga rahvas oma tähelepanekud elust ja maailmast sõnastanud õpetusivaga lühikeste lausetena. Niisugused laused ja ütlused levisid rahva seas õpetussõnade või vanasõnadena. Paljud eesti vanasõnad on piiblist* suulisse rahvatraditsiooni kandunud õpetuslikud ütlused.
Vana Testamendi* Õpetussõnade raamat kõneleb argitarkusest ning jagab juhiseid nii käitumiseks kodus kui turuplatsil. Õpetussõnades on tarkus voorus, mida vajatakse nii Jumalaga kui kaasinimestega suhtlemisel. Tõelist tarkust peetakse seal kingiks Jumalalt.
 Paaristöö  “Meie tarkusetera” (20-25 min) (Paaristöö juhend "Meie tarkusetera")
Õige vanasõna peab lisaks elutarkusele olema ka keeleliselt kaunis.
  • Õpilased tutvuvad valikuga õpetussõnadest ja eesti vanasõnadest.
  • Leiavad ja joonivad alla väljendid/sõnad, mida nad ei mõista/ei saa aru.
  • Leiavad ja ühendavad sarnaseid õpetus- ja vanasõnu.
 
  • Õpilased valivad ühe tegevuse.
  1. Leiavad õpetussõna/vanasõna, mis neid kõige enam kõnetab. Esitavad selle pantomiimis või räppides. Põhjendavad, kuidas antud õpetussõna seostub nende igapäevaeluga.
  2. Sõnastavad omaloomingulise ja kaasaegse õpetussõna. Esitavad selle pantomiimis või räppides. Põhjendavad, kuidas antud õpetussõna seostub nende igapäevaeluga.
 
  • Klass valib parima õpetussõna ja esituse (10-12 min).
  • (Õpilased nimetavad ühe väljendi, mis jäi arusaamatuks.)
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Batchelor, Mary. Piiblit avades. Tallinn: Eesti Piibliselts, 1998.
  • Eisen, Matthias Johann. Eesti vanasõnad. Tallinn: Perioodika, 1993.

Usk: Nick Vujicic
Tunnis vaadeldakse usu teemat Nick Vujicici väljakutsete ja eluhoiaku näitel. Kinnistava osa rühmatöös “Kingad” vastavad rühmad oma märksõnadest lähtuvalt küsimustele ja analüüsivad oma hoiakuid nii Nick Vujicici loo põhjal kui esitavad oma mõtteid ja seisukohti.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • analüüsib Nick Vujicic`i eluloo põhjal oma hoiakuid/suhtumisi;
  • selgitab rühmatöö arutelus oma mõtteid ja seisukohti usu kohta.



































Sissejuhatus (2 min)
  • Õpetaja laual kingad või kingakarp.
Täna räägin teile mehest, kelle kapis on paar uusi kingi - kuid kes ise neid ei kanna. Need on seal igaks juhuks - kui peaks ime sündima.
Ta ei saa kedagi kätelda – selle asemel lubab ta ennast kallistada.
Selle mehe nimi on Nick Vujicic.
Õpetaja jutustab Nick Vujicic`i eluloo (15 min). (2. slaid)
4.12.1982 sündis Melbourne`s, Austraalias Boris ja Dushka Vujicic`le ebatavaline laps. Kui vanemad oma last nägid, olid nad šokeeritud - nende pojal polnud käsi ega jalgu. Pärast suurt kurvastust otsustasid Nicki vanemad kasvatada oma füüsilise puudega pojast nii „normaalne“ inimene kui vähegi võimalik. Nicki pere on kristlased ja nad uskusid, et Jumalal peab olema mingi põhjus, miks Ta neile sellise poja andis. Igal päeval sisendasid vanemad Nickile, et ta on eriline ja ilus: „Pole tähtis, mida teised sinust mõtlevad.“
(3. slaid)
Vanemad mõtlesid välja erinevaid abivahendeid, millega Nick sai toimetada. Juba lapsena tahtis ta teha sama, mida kõik teised - mängida jalgpalli, õppida ujuma ja püüda kala. Isa julgustas Nicki alati: „Sa ei tea, milleks sa oled võimeline enne, kui sa pole proovinud.”
(4. slaid)
Nick käis tavakoolis. Algklassides ei tahtnud teised lapsed Nicki-suguse lapsega suhelda ega mängida. Mõned lapsed nimetasid teda ebardiks ja tulnukaks. Sageli küsisid lapsed: „Miks sul käsi ja jalgu pole?“
Nick soovis kuuluda teiste hulka samamoodi nagu tema klassikaaslased. Parematel päevadel võitis ta nende poolehoiu oma terava mõistusega, lubades enda üle isegi nalja visata. Halvematel päevadel peitis ta end põõsaste taha või tühja klassiruumi.
(5. slaid)
Noores eas elas Nick üle raske depressiooni. Teda valdasid muremõtted: “Ma ei leia kunagi ühtegi tüdrukut, kes mind armastaks.” “Kui ma saan lapse, ei saa ma neid hoida.” „Milleks ma üldse elan? Mul pole tulevikku.“
10-aastaselt, pärast ühte rasket koolipäeva, kui teda narriti, otsustas ta koju tulles endalt elu võtta. Teda peatas mõte: ma ei taha valmistada kurbust oma vanematele. Nick mõistis, tal on põhjust olla tänulik selle eest, mis tal on.  
(6. slaid)
17-aastaselt kohtus ta inimesega, kes muutis tema elu. See oli kooli majahoidja, kes julgustas Nicki rääkima oma lugu ja usust Jumalasse. 19-aastasena esines ta esimest korda umbes kolmesajale teismelisele õpilasele. Juba mõne minuti pärast nuttis suurem osa saalist. Keegi tüdruk kuulajate hulgast küsis luba teda kallistada. Ta sosistas Nickile: „Keegi varem pole mulle öelnud, et ta armastab mind või et olen ilus. Sa muutsid mu elu ...“  Nüüd ta mõistis, milline on tema kutsumus.
(7. slaid)
Nick on tänulik oma pisikese jalalaba eest, millel on vaid kaks varvast. Ta tipib selle abil arvutis üle 40 sõna minutis, teeb süntesaatoril ja digitaalsel trummil muusikat ning kasutab oma mobiilirakendusi. Ta mängib golfi, jalgpalli, ujub ja sõidab rulaga. Ta on teinud langevarjuhüppeid ja sõidab tänaval oma elektrilise ratastooliga. Tema hobideks on kalapüük ja maalimine. Nick julgustab: „Kui käteta ja jalgadeta mees suudab surfama õppida, siis on sinu jaoks kõik võimalik!“
(8. slaid)
Nick on õppinud jaapani vanasõnast: „Kuku seitse korda, tõuse kaheksa korda püsti.“ Sa võid ette kujutada, kui palju tuli Nickil lapsepõlves kukkuda. Kukkumine laudadelt, söögitoolidest, vooditelt, kaldteedelt. Aga ta pole mitte kunagi maha lebama jäänud. Kui meil läheb halvasti või me ebaõnnestume, siis peaksime uuesti proovima, kuni asi õnnestub.
(9. slaid)
Nagu ta vanemad, on ka Nick kristlane ja usub Jumalasse. Ta usub, et Jumal on olemas ja Tema käes on Nicki tulevik. Tema usk annab talle jõudu ja tähenduse tema elule.
(10. slaid)
Nick on abielus ja tal on neli last. Täna on ta tuntud motivatsioonikõneleja, julgustades inimesi kogu maailmas.
 "Rühmatöö „Kingad“ (15 min)
  • Rühmatöö küsimused on prinditud vastavatele värvilistele paberitele (mustad kingad - hall paber) või värvilise printeri olemasolul valgele paberile.
  • Õpetaja selgitab rühmadele nende ülesanded, suunab neid keskenduma märksõnadele ning vastama küsimustele.

Valged kingad - faktid, numbrid, kuupäevad. (Tööleht "Valged kingad")
  • Leia tekstist fakte Nick Vuijcic`i elu kohta.
  • Mõtiskle, milline fakt kõnetas sind kõige enam.
  • Kirjutage iga rühmakaaslase kohta 3 fakti, mille üle ta õnnelik on.
Punased kingad – tunded, mõtted. (Tööleht "Punased kingad")
  • Millisena nägi Nick end lapsena?
  • Mida võis tunda Nick koolis ja kaaslaste keskel olles?
  • Mida mõtlesid/tundsid sina Nicki lugu kuulates?
  • Mis teis tekitab häid tundeid?
Mustad kingad – must stsenaarium. (Tööleht "Mustad kingad")
  • Kujutle Nicki elu, kui tema vanemad ei oleks teda toetanud?
  • Milline võiks olla Nicki elu, kui keskenduks ainult oma puudele?
  • Milline inimene oleks Nick, kui ta ei tunneks elust rõõmu?
  • Andke nõu, mis võiks aidata, kui kellelgi on “must masendus”?
Kuldsed kingad – hea, positiivne. (Tööleht "Kuldsed kingad")
  • Millised olid Nicki head valikud?
  • Nimeta Nicki elu positiivsed tegevused, sündmused.
  • Arutle, kuidas on sinu arvates Nickist saanud teiste aitaja ja julgustaja?
  • Nimetage üks valik, mida olete teinud ja millest võiksid teised eeskuju võtta.
Sinised kingad – eeskuju. (Tööleht "Sinised kingad")
  • Arutle, mis kõnetas sind kõige enam kuuldud eluloos?
  • Mõtiskle, kuidas julgustab Nicki lugu sind?
  • Nimeta, millise hoiaku või suhtumise võtad kaasa oma ellu.
  • Kes on sinu eeskujud?
 Rühmad vastavad oma rühma küsimustele. Lühike arutelu (13 min).
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Vujicic, Nick. Piirideta elu. Kuidas teha elu pööraselt heaks. Tallinn: Rahva Raamat AS, 2018.
 
Usk: Seaduse poeg ja seaduse tütar
Tunni sissejuhatuses leiavad õpilased pere ja suhetega seotud sõnu vastavatele tähtedele U - S - K. Tunnis vaadeldakse usulise traditsiooni tähendust judaistlikus kontekstis bar mitzva (seaduse poeg) ja bat mitzva (seaduse tütar) rõõmsameelse sündmuse läbi.  Kinnistava osa rühmatöös “Mesitaru” arutlevad õpilased erilise sünnipäeva tähenduse ja selle tähistamise üle oma elus.

  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane...
  • teab usulise traditsiooni tähendusest judaismis;
  • analüüsib sünnipäeva tähistamist ja selle tähendust oma elus.

Terminid
Jeruusalemma Läänemüür ehk Nutumüür - juutide pärimuse kohaselt kuningas Taaveti ehitatud pealinna ehitas tema poeg Saalomon Jumala auks templi, millest tänaseks on säilinud vaid Lääne- ehk Nutumüür. Jeruusalemma Nutumüüri peetakse judaismis kõige olulisemaks palvekohaks. Nutumüüri ääres tähistavad juudid ka mitmeid usupühasid. Vaata kaardil!
judaism kuulub suurte maailmausundite hulka mitte liikmeskonna poolest, vaid oma tähenduse tõttu. Juudid usuvad ühte Jumalasse, kes on alati tegutsenud nende rahva ajaloos. Juudid on tagakiusatud vähemusena säilitanud oma usu ja traditsiooni.
kippah, yarmulke – väikene traditsiooniline müts. Komme nõuab mehel pidevat pea katmist. Katmata peaga on keelatud palvetada ja Toorat lugeda. Peakatte kandmise idee tuleneb sellest, et juut kuulutab: „Mina ei ole maailma valitseja, minu üle valitseb Jumal!”
rabi – kogukonna vaimne liider ja religioosne autoriteet. Sageli on rabid kogukonna juhtideks, õpetavad koolis, sõlmivad abielu ja lahutavad.
Sefer Toora - pärgamendirull, mida kasutatakse iganädalasteks lugemisteks sünagoogis. Nõuab eriti aupaklikku käsitsemist. Kui Toora rull kukub kogemata põrandale, siis peab kogu kogukond sellel päeval paastuma.
sünagoog – kreeka sõna, heebrea keeles beit knesset (koosolekute maja). Koht ühis- ja erapalvuseks, samuti kogukonna usuelu keskus.
tefilliin - paar musta nahkkarpi, mis sisaldavad heebreakeelseid pärgamendist kirjarulle. Komplektis on neid kaks - üks pea ja teine käe jaoks. Koosneb kolmest põhikomponendist: kirjarull, karp ja rihm. Usklikud juudid kannavad neid usulistel tseremooniatel. Nad seovad need oma käte ja pea ümber, sest Jumala seadus peab alati juhtima kõiki inimese mõtteid ja tegusid.
Toora - viie Moosese raamatu ning nendes olevate seaduste nimetus juutidel.





Sissejuhatus (4-5 min)

  • Tahvlil on ülevalt alla tähed U-S-K. (Tähed võivad olla asetatud ka teises järjekorras K-U-S või S-U-K või U-K-S. Sel juhul asetab õpetaja lõpuks tähed õigesse järjekorda U-S-K ja loob seose juudi usu ja peretraditsiooniga.)
  • Õpilased pakuvad kõikvõimalikke sõnu, mis seostuvad pere, pereliikmete ja -suhetega.
  • Näiteks
U - usaldus, uus (kodu, auto jne), uskuma, uhkus, uhkeldama.
S - sarnasus/sarnanema, sõbralikkus, soojus, soe tuba, soojad saiad.
K - kallistama, kindlustunne, kaebama, keelud-käsud, kuulama.

Kõik teie pakutud sõnad ja tegevused kirjeldavad peresuhteid (nii meil kui mujal). Juudi peres on aga olulisel kohal usk Jumalasse.
Õpetaja loeng - seaduse poeg (bar mitzvah), seaduse tütar (bat mitzvah) (15-17 min)
Traditsioonilist juudi perekonda iseloomustab kõigi pereliikmete tugev kokkuhoidmine. Koos perega täidetakse kõiki koduseid rituaale ja pühitsetakse sünagoogis* toimuvaid sündmusi. Sünnipäevad on paljude inimeste jaoks olulised. Juutide jaoks on aga üks sünnipäev erilise tähendusega. Juudi poiss saab täiskasvanuks oma kolmeteistkümnendal sünnipäeval, mil temast saab bar mitzva (seaduse poeg). Juudi tüdrukust saab aga bat mitzva (seaduse tütar) juba kaheteistkümnendal sünnipäeval. Kuni selle sünnipäevani on nad õppinud Jumala seadusi, teada saanud, mis on õige ja mis on vale.
Bar mitzvaks valmistudes tuleb tundma õppida oma esivanemate, juutide ajalugu, vanaheebrea keelt, et esimesel laupäeval pärast oma sünnipäeva seda sünagoogis ette lugeda. Oma õpinguid arutatakse rabiga* ja pereringis räägitakse täiskasvanuks saamise (usulises mõttes) tähendusest noore elus. Noor õpib ja süvendab oma arusaama sellest, mida tähendab olla juut. Kui juudi poisist saab seaduse poeg ja tüdrukust seaduse tütar, on tal kõik täiskasvanud juudi õigused ja kohustused, kaasa arvatud Toora* käskude täitmise kohustus. Noorel tuleb vastutada oma tegude ja usulise käitumise eest Jumala silmis. Seaduse pojaks/tütreks saamine on juudi noore elus nii oluline ja rõõmsameelne sündmus, et seda tähistatakse koos lähedaste inimestega. Paljud perekonnaliikmed ja sõbrad tulevad juutide kogunemiskohta, sünagoogi. Hiljem toimub eriline pidusöök või koosviibimine. Bar mitzvah ja bat mitzvah tähistamisega on seotud mitmed mõisted.
(1. slaid)
Sünagoogis* peetakse ühis- ja erapalvusi. Sünagoog on ka kogukonna usuelu keskuseks. Siin viiakse läbi ka bar mitzvah ja bat mitzvah (täisealiseks saamise) tähistamisi. Pildil on Tallinna Sünagoog.
(2. slaid)
Sefer Toora* on pärgamendirull, millele on kirjutatud juutide pühakiri ja mida kasutatakse iganädalasteks lugemisteks sünagoogis. Sefer Toora nõuab eriti aupaklikku käsitsemist. Näiteks, kui Toora rull kogemata põrandale kukub, peab kogu kogukond sellel päeval paastuma. Juudi poiss loeb sabatipäeva teksti just siis ja see on talle suureks auks.
(3. slaid)
Kippah*, yarmulke on väikene traditsiooniline müts. Kombe kohaselt peab mehel pea olema pidevalt kaetud. Katmata peaga on keelatud palvetada ja Toorat lugeda. Paljud juudi poisid kannavad kippahd juba väikesest peale, aga bar mitzvah`ist alates saab see neile kohustuslikuks. Ja ka tefiliini*. Tefilliiniks nimetatakse paari musta nahkkarpi, mis sisaldavad heebreakeelseid pärgamendist kirjarulle. Komplektis on neid kaks - üks pea ja teine käe jaoks. Tefilliin koosneb kolmest osast: kirjarull, karp ja rihm. Usklikud juudid kannavad neid usulistel tseremooniatel. (Nad seovad need oma käte ja pea ümber, sest Jumala seadus peab alati juhtima kõiki inimese mõtteid ja tegusid.)
(4. slaid)
Jeruusalemma Läänemüüri ehk Nutumüüri* peetakse judaismis* kõige olulisemaks palvekohaks. Nutumüüri ääres tähistavad juudid ka mitmeid usupühi. Eriliseks auks peetakse bar mitzvah tähistamist just siin, eriti Jeruusalemmas elavate juutide seas.
Video Nathani nimelise poisi bar mitzva tähistamisest (5 min)
Ka Nathani bar mitzvat tähistati Nutumüüri ääres. Pane tähele:
Mille poolest erineb Nathani lugemine sellest, kuidas teie loete? Mis teile hilisemast pidustusest silma jääb? Mille poolest erineb või sarnaneb pidustus nende pidudega, kus ise olete viibinud?
  • Vaadake YouTube videot Nathan Bottoni bar mitzva tähistamisest. (Bar mitzva tseremoonia Nutumüüri ääres: vt algusest - 2:20. Pidu pere ja sõpradega: 5:00 - lõpuni). https://www.youtube.com/watch?v=TGMDQAXyOL4

Rühmatöö “Mesitaru” (18-20 min)
Pärast uue informatsiooni saamist saavad õpilased võimaluse omavahel seisukohti vahetada. Rühmatöö 4-6 liikmelistes gruppides. Arutelu teemal “Eriline sünnipäev”. (Rühmatöö juhend)
Arutelu küsimused
  • Mis te arvate, milline sünnipäev meie kultuuris on eriline?
  • Milline sünnipäev teie endi jaoks on olnud eriline? Miks?
  • Mis muudaks teie 12-aastase sünnipäeva eriliseks?
  • Kus ja kuidas peaks seda tähistama? Nimetage kohti, tegevusi, toite.
  • Kes peaksid kindlasti olema kutsutud?
  • Milline on teie jaoks vanemate ja sugulaste roll/osa sünnipäeva tähistamisel?
  • Milline võiks olla 12-13 - aastaseks saamise traditsioon Eestis? Sõnastage selle sünnipäeva pealkiri.
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Halme, Lasse; Parviola, Jarno; Sjöblom, Tom; Vaaramo, Riitta. Usundid. Müüdid, jumalad, tavad, sümbolid. III kooliastme usundiõpetuse õpik. Tallinn: Koolibri, 2010.
  • O`Connell, Mark; Airey, Raje. Märgid ja sümbolid. Illustreeritud entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk, 2007.
  • Self, David. Suurusundid. Tallinn: Koolibri, 1998.
  • Tilk, Maria. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn: Imaprint, 2006.
  • Urdze, Toms. Olla, teada, osata. Meetodid edukaks tööks auditooriumiga. Tõravere: Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus, 1999.
 
Lootus: Sadako Sasaki
Tunni sissejuhatavas tegevuses “Sõlmed” peavad õpilased lahti harutama lootusetu kätepuntra. Lootuse teemat mõtestatakse läbi jaapani tüdruku Sadako Sasaki loo. Kinnistavas osas voldivad õpilased jaapani origami kure, mille tiibadele kirjutavad julgustavaid sõnumeid sõbrale, perele, klassile jne.

  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • analüüsib lootuse tähendust Sadako Sasaki loo põhjal;
  • mõtestab lootuse tähendust oma elus.

Terminid
origami - Jaapani traditsiooniline paberivoltimiskunst.
















“Sõlmed” (10 min)

  • Õpilased moodustavad 5-8 -liikmelised rühmad.
  • Kõik seisavad ringis õlg õla kõrval ja sirutavad käed enda ette.
  • Seejärel võtavad nad üksteise kätest kinni võtma. Reeglid: a) keegi ei tohi kinni hoida ühe ja sama inimese mõlemast käest ja b) vahetult enda kõrval seisja käest ei tohi kinni võtta. Lõpptulemusena tekib suurt kätesõlme meenutav moodustis.
  • Paluge õpilastel see sõlm lahti harutada kätest lahti laskmata. Käed peavad kogu aeg jääma ühendatuks ja lahti harutamine võiks toimuda vaikuses.
  • Osalejad peavad üksteise käte pealt ja alt läbi ronima. Lõpptulemuseks peaks olema üks või kaks suurt ringi.

Õpetaja küsib tagasisidet: Kui lootusetu ülesandena näis sõlme harutamine ja mil määral mängu lõpptulemus teid üllatas? Antud kätepuntra lahtiharutamine nõudis kõigi koostööd ja panust lootusetu olukorra lahendamisel.

Õpetaja sissejuhatav tekst (1-2 min)
Lootus on hea ootus tuleviku suhtes. Kui sa loodad, siis ootad, et asjad paremuse poole liiguvad. Teisalt võib lootus olla ka leppimine olukorraga, kui nähakse selle olukorra mõttekust laiemas pildis. Mõlemal juhul annab lootus inimesele jõudu. Lootus annab inimesele jõudu tegutseda ka siis, kui kõik tundub olevat väga-väga halvasti. Tihti kipub lootus kaduma just siis, kui teda kõige rohkem vaja on – siis, kui sul raske on. Aga just lootus on see, mis aitab inimestel raskustest läbi tulla.
Õpetaja jutustab loo Sadako Sasakist (10-15 min)
  • Kuulamisülesanne. Mis kõneleb selles loos lootusest?
(Esitluse "Sadako Sasaki" 2. slaid)
Jaapani tüdruk Sadako oli 2-aastane, kui Teise maailmasõja ajal visati Hiroshimale aatompomm. Ta elas pommi plahvatusest vaid 2 km kaugusel. Paljud Sadako naabrid hukkusid, kuid Sadako pääses peaaegu ilma vigastusteta.
(3. slaid)
Kuni 12. eluaastani oli ta täiesti terve ja rõõmus tüdruk, kuni tal avastati leukeemia ehk verevähk. Tol ajal kutsuti leukeemiat aatompommi haiguseks. Peaaegu igaüks, kes sellesse haigestus, suri. Mõistagi oli Sadako väga hirmunud. Ta tahtis väga kooli tagasi minna, kuid selle asemel tuli tal jääda haiglasse, kus ta nuttis lakkamatult.
(4. slaid)
Varsti pärast seda külastas teda tema parim sõber Chizuko, kes tõi endaga kaasa mõned origami* lehed ja rääkis Sadakole ühest legendist. Ta jutustas talle kurgedest, kes on Jaapanis pühad linnud ja kes elavad sadu aastaid. Kui inimene, kes on haige, voldib tuhat paberist kurge, siis see inimene saab terveks. Sadako otsustaski voltida tuhat kurge lootuses, et ta saab terveks. Ka tema perekond aitas haigla külastuste ajal kurgesid voltida. Sadako jätkas kurgede voltimist isegi siis, kui ta oli suurtes valudes. Ka läbi oma valu püüdis ta olla rõõmus ja lootusrikas. Ta jõudis voltida 644 paberkurge, enne kui ta suri. Tema klassikaaslased voltisid ülejäänud ja tema lootuse austamiseks maeti ta 1000 volditud kurega.
(5. slaid)
Sadako mälestuseks ehitatud ausammast Hiroshima rahupargis tuntakse laste rahumonumendina.
(6. slaid)
Kuni tänaseni saadavad lapsed üle terve maailma sinna volditud paberist kurgi. Selliselt ühinetakse sooviga monumendil: “See on meie hüüd, see on meie palve - rahu maa peal”. Isegi pärast Sadako surma suudab tema idee teisi selliselt inspireerida, et lapsed saadavad neid volditud linde kogu maailmast. Tema mõte elab edasi.
Lootuselindude voltimine (20-25 min)
Mida sa mäletad kuuldud loost origami kohta?
Origami ehk paberi voltimist kasutati Jaapanis religioossetes tseremooniates. Kurge peeti müstiliseks olendiks, kes elavat 1000 aastat. Vana Jaapani legendi kohaselt täitub igal tuhande paberkure voltijal üks soov. Aasia maades usutakse, et kurg toob õnne, tervist ja head. Sellest on saanud lootuse sümbol rasketel aegadel. Sarnaselt eesti rahvapärimusele, usuti ka siin, et kured viivad hinge teispoolsusesse.
Seoses Sadako Sasaki looga said paberi- ehk origami kured rahu sümboliteks.
Sadako kirjutas kure peale haiku: “Rahukurg. Ma kirjutan rahu sinu tiibade peale ja sa lendad üle terve maailma”.
  • Õpilased voldivad näidise eeskujul origami linnu. Tegevus võiks toimuda rahulikus/vaikses õhkkonnas.
http://www.maailmakool.ee/wp-content/uploads/2015/08/origami.pdf
  • Õpilased kirjutavad linnu tiibadele julgustavaid mõtteid ja soove. Milliseid julgustavaid mõtteid saadad oma sõbrale, perele, klassile jne?
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
Brander, Patricia; De Witte, Laure; Ghanea, Nazila; Gomes, Rui; Keen, Ellie; Nikitina, Anastasia; Pinkeviciute, Justina. Kompass. Noorte inimõiguste käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Argo, 2014.
Kavelin Popov, Linda; Popov, Dan; Kavelin, John. Vooruste teejuht. Käsiraamat vanematele vooruste õpetamiseks. Tallinn: Roya Vojdani, 1995.

Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=origami&F=M 25.04.2019
Meaning of the origami crane. https://www.jccc.on.ca/origami-cranes/pdf/meaning_of_the_origami_crane.pdf 24.04.2019
Paberkurg. http://www.maailmakool.ee/wp-content/uploads/2015/08/origami.pdf 15.04.2019
Sadako Sasaki and the legend of the 1,000 cranes. https://www.japan-activator.com/en/news/index/sitecomments/id/2404?fbclid=IwAR2ymUg8dF9RMmBkzVFvTFj4VmgsjAncuaWJtCMHsLtjeDKa94uYicUHE4Y 24.04.2019
The Story Of Sadako Sasaki.  https://www.hiroshima-is.ac.jp/?page_id=230 17.04.2019
Lootusega looduses
Õuesõppe tunnis lähevad õpilased loodusesse (park, koolihoov, haljasala), et märgata lootust looduses. Tunni sissejuhatavas osas mõtiskleb õpetaja koos õpilastega sõnade lootus - loodus võimalike seoste üle ja eestlaste looduse läheduse teemal. Õuesõppe paaristöö “Lootus looduses” ülesandeks on märgata/leida erinevaid loodusobjekte ja pildistada kaks loodusfotot: a) loodusfoto lähivaates; b) loodusfoto suures plaanis.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • analüüsib oma suhtumist loodusesse;
  • mõtestab/leiab looduse ja lootuse võimalikke seoseid;
  • märkab ja väärtustab erinevaid loodusobjekte;
  • tunneb rõõmu õuesõppest ja oskab leida enda jaoks lootuse teemaga seonduvaid objekte ja vaateid.




Sõnademäng. Loodus - lootus
  • Kuidas seostuvad teie jaoks sõnad loodus ja lootus? Milliseid mõtteid esile kutsub?
Tänapäeva inimest peetakse vahel loodusvõõraks ja inimeste side loodusega oleks justkui katkenud. Tegelikult oleme inimestena sõltuvad loodusest. Loodusel on olnud läbi aegade oluline osa meie esivanemate elus. Vanarahvas on loodust jälgides seadnud selle järgi oma elu.
Eestlased peavad tihti ennast hingelaadilt metsa- ja mererahvaks. Meile on omane loodustunnetus - meid justkui tõmbab looduse poole. Läheme loodusesse - metsa, parki või mere äärde - ja viime sinna oma mured, pinged või paha tuju. Tagasi tuleme rahulolevama ja rõõmsamana kui minnes. Saame justkui uut lootust toimetulemiseks. Jalutamine looduses mõjub hingekosutavalt.
Valdur Mikita, armastatud kirjanik ja semiootik,  arvab, et kui me loobume (eesti) loodusest, pole meil enam mingit lootust.
Õuesõpe. Paaristöö “Lootus looduses” (20-25 min)

  • Õpilased lähevad klassiruumist loodusesse (park, koolihoov, haljasala).
  • Paaristöö “Lootus looduses”. Õpilased märkavad/leiavad ja pildistavad erinevaid loodusobjekte. Õpilastel tuleb teostada kaks ülesannet teemal “Lootus looduses”:
  1. Loodusfoto lähivaates. Mingi objekti või nähtuse pildistamine lähedalt.
  2. Loodusfoto suuremas plaanis.
  • Õpilaste paarid valivad oma fotode hulgast kaks parimat ja postitavad kokkulepitud aadressile (Näiteks https://padlet.com/) .

  • Esitlused (10-15 min). Õpilased selgitavad klassile oma fotode sõnumit.

Tunnis vajaminevad vahendid:
  • fotoaparaat või telefonid
  • esitlustehnika piltide ühiseks vaatamiseks padletist: https://padlet.com/

Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Jõgisalu, Harri. Loodusest lastele. - Mets ja kultuur. Relve, Hendrik; Moor, Argo; Puss, Fred; Hiiemäe, Mall; Prits, Maret; Runnel, Pille; Meel, Raul; Erik, Ain; Jõgisalu, Harri. Tartu: Eesti Roheline Liikumine, 1997. Lk 55-65.
  • Mikita, Valdur. Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas. Vara: Välgi metsad, 2017.
  • Prits, Maret. Mets inimese tundemaailma kujundajana ja tasakaalustajana. - Mets ja kultuur. Relve, Hendrik; Moor, Argo; Puss, Fred; Hiiemäe, Mall; Prits, Maret; Runnel, Pille; Meel, Raul; Erik, Ain; Jõgisalu, Harri. Tartu: Eesti Roheline Liikumine, 1997. Lk 36-41.
Armastus: Mis värvi on armastus?
Tunnis arutletakse armastuse tähenduse ja esinemise/avaldumise üle igapäevaelus. Teemat sissejuhatavas ajurünnakus pakuvad õpilased kõikvõimalikke armastuse teemaga seonduvaid sõnu või väljendeid. Tunni põhitegevuse käigus luuakse rühmatööna loovtöö poster “Mis värvi on armastus?”
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • selgitab armastuse avaldumise/väljendamise erinevaid võimalusi;
  • kujutab loovtöö abil armastuse voorust;
  • analüüsib armastuse tähendust.











Ajurünnak (4 min).
Tahvlil: „Armastus on ...“
Õpetaja palub õpilastel mõelda, mida armastus nende jaoks tähendab.

Õpetaja juhatab sisse teema
Eesti keeles kasutatakse sõna armastus väga erinevas tähenduses. Me armastame jäätist, armastame tantsida ja laulda või armastab keegi teisi taga rääkida. See kõneleb meie eelistustest või erilisest huvist mingi asja või tegevuse suhtes.
Tänases tunnis keskendume armastusele inimsuhetes. Mida tähendab meie jaoks armastus ja kuidas me seda väljendame?
Armastus on kellestki hoolimine ja soov olla tema lähedal. Armastus on/võib olla eriline tunne, mis paneb sind tegema head teistele inimestele. Armastus on iseenda panemine kellegi teise olukorda ja nende tunnustamine just sellisena, nagu nad on.
Loovtöö poster „Mis värvi on armastus?“ rühmatööna (4-5 õpilast). 30 min
Loovtöö juhend "Mis värvi on armastus"
  • Õpilased sõnastavad erinevaid armastuse avaldumise ja avaldamise võimalusi ühiskonnas, igapäevaelus, suhetes, perekonnas, koolis.
  • Kujutavad armastust sõnades, värvides, sümbolites, piltides. Millised mõtted, tunded, suhted ja inimesed seonduvad erinevate värvidega?
  • Toovad esile oma postri põhisõnumi.
Õpetaja soovitused postri/plakati kujundamisel.
Oma plakati kujundamiseks võib inspiratsiooni saada teistest plakatitest (võimalusel õpetaja näidis).
  • Hea plakat haarab vaataja tähelepanu ja toimetab kohale põhisõnumi.
  • Ära kasuta liiga väikest kirja. Kirjuta loetavas käekirjas!
  • Kasuta värve julgesti, kuid liiga palju erinevaid värve võib hakata häirima/segama.
  • Ära koorma plakatit üle liiga paljude elementidega.
Loovtööde esitlus (11 min)
  • Iga rühm toob esile oma postri põhisõnumi.
  • Loovtööd jäävad klassi kõigile tutvumiseks.
  • (Aja puudusel võib postrite esitluse läbi viia ka järgmise tunni alguses)
Tunnis vajaminevad vahendid:
  • loovtöö juhend "Mis värvi on armastus"
  • A3 või A2 aluspaber
  • ajakirjad
  • värvilised paberid
  • käärid
  • liim
  • markerid, vildikad, pliiatsid

Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Joiner, Lindsey. Kunstiteraapilised tegevused lastele ja noortele. Tartu: Kirjastus Studium, 2018.
  • Popov, Linda; Popov, Dan; Kavelin, John. Vooruste teejuht. Käsiraamat vanematele vooruste õpetamiseks. Tallinn: Roya Vojdani, 1995.

Armastus: Ema Teresa
Armastuse teemat vaadeldakse läbi ema Teresa elu, teenimise ja kutsumuse. Rühmatöö tulemusena valmib ühisprojekt „Armastus on tegu“ või „Ma armastan aidata“, mille käigus mõeldakse välja ja planeeritakse tegevusi, et väljendada ühiselt oma armastust/hoolivust kaasinimese vastu.
  • Taotletavad õpitulemused
  • Sissejuhatus
  • Uue õppimine
  • Kinnistamine
  • Vahendid ja kirjandus
<
>

Õpilane ...
  • teab ema Teresa elust, kutsumusest ja teenimisest;
  • näitab armastuse erinevaid väljendusviise läbi teiste aitamise; 
  • leiab võimalusi praktiliseks heategevuseks.






























Sissejuhatus (3 min)
Õpetaja näitab projektoriga ühe India olustikupildi (vaata slaide). 
  • PowerPoint (2. slaid). Mis maal toimub tegevus?
Indias austatakse väga kõiki elusolendeid. Kedagi ei tohi vigastada ega hoolimatult jalge alla tallata. Indias peetakse lehmi eriti pühadeks loomadeks, nad sümboliseerivad elu. Seetõttu võivad nad takistamatult tänavatel liikuda ja süüa mida iganes.
  • Õpetaja jutustab Ema Teresa lühieluloo (15 min) - vaata esitlust "Ema Teresa".
  • Õpilased kirjutavad vihikusse või paberile 4 olulist etappi ema Teresa elust.
  • (3. slaid)
    Täna räägin teile loo tüdrukust, kelle nimi oli Agnes, kuid keda täna tuntakse hoopis ema Teresana. Ema Teresast on saanud kristliku (ligimese)armastuse sümbol kogu maailmas. Tema kutsumus oli aidata „vaesemaist vaesemaid“ -  neid, kes ei saa ise ennast aidata ja kellel pole ühtegi aitajat. Ema Teresa arvab, et vaesus on tekkinud sellepärast, „et me ei arvesta üksteisega“. Agnes Bojaxhiu sündis 26. augustil 1910 Makedoonias, jõuka kaupmehe perekonnas. Tema vanemad olid albaanlased. Peres oli kolm last, kellest Agnes oli noorim.
    (4. slaid)
    Agnes oli pisut enesessetõmbunud ja tagasihoidlik. Ta õppis väga hästi ja aitas meelsasti oma klassikaaslasi. Juba algkoolis oli Agnes teistele eeskujuks, keskkoolis aga klassi parim.
    (5. slaid)
    Agnese perekonnas oli palvetamisel ja teiste abistamisel tähtis koht. Lastele õpetati kaastundlikku suhtumist. Emaga koos külastati vaeseid ja tütred õppisid nende eest hoolitsemist. Juba lapsena teadis Agnes, et hakkab kord vaeseid teenima. Usk Jumalasse hakkas üha enam muutuma tema elu keskpunktiks. 12-aastaselt kuulis Agnes esimest korda kõnelemas Indias töötavaid jesuiite (katoliku mungaordu Jeesuse Seltsi liikmed). Sellest ajast sai alguse igatsus minna misjonärina Indiasse.
    (6. slaid)
    18-aastaselt astus Agnes nunnaordusse. Ema heakskiidul läks ta Loreto õdede juurde Iirimaale, et pühendada oma elu misjonitööle õde Teresa nime all. Pärast lõpliku nunnatõotuse andmist sõitis õde Teresa Kolkatasse. Sellest ajast alates nimetati teda emaks Teresaks.
    (7. slaid)
    Ema Teresa algatusel loodi Halastuse Misjoniõdede Kogudus. Ema Teresa elus kuulus alati kõik vaestele või lihtsalt inimestele, kes tema arvates vajasid just sel hetkel väikest tähelepanuavaldust. Nii jagas ta teistele kõik kingitused, mis isiklikult talle toodi. Ema Teresa läheduses mõistsid paljud, kui vähe asju me tegelikult eluks vajame.
    (8. slaid)
    Kolkata tänavatel jõudis ema Teresa vaesuses elavate inimesteni peamiselt laste kaudu. Ta pööras lastele erilist tähelepanu. Kui ema Teresa mõne inimese tänavalt üles korjas või andis vaestele süüa, ei pööranud ta mingit tähelepanu inimese usulisele kuuluvusele. Iga päev kohtas ta Kolkatas peamiselt hindusid, aga ka moslemeid. Ema Teresa arvates „Ei loe rass ega religioon, ... – me oleme kõik Jumala lapsed, kes on loodud armastama ja olema armastatud“. Ta armastas kõiki ja hoolis neist võrdväärselt. Teda austasid nii kristlased, moslemid, hindud kui mitte usklikud.
    (9. slaid) - Mõtteid ema Teresalt
    „Iga laps, samuti sina ja mina – oleme loodud millegi kõrgema jaoks – et armastada ja olla armastatud.“
    „Kui muretseme liiga palju eneste pärast, pole meil aega teiste jaoks.“
    „Me ei pea tegema suuri asju, vaid väikesi, kuid suure armastusega.“
    „Mina üksi ei suuda maailma muuta, aga ma üksi võin visata kivi vette, mis võib tekitada palju laineid.“
  • Õpilased nimetavad 4 olulist etappi ema Teresa elust.
  • Milline ema Teresa mõte või tsitaat kõnetab sind kõige enam?
Ühisprojekt „Armastus on tegu“ või „Ma armastan aidata“ rühmatööna (4 õpilast rühmas) (27 min)
Rühmatöö juhend "Armastus on tegu"
  • Iga õpilane nimetab ühe praktilise heateo või tegevuse, mida saab ühiselt (rühmana/klassina) ellu viia. 
  • Rühm valib ettepanekutest välja ühe tegevuse ja planeerib selle praktilise teostuse. 
  • Rühmad põhjendavad oma valikuid ja annavad lühiülevaate, kuidas antud tegevuse kaudu väljendatakse oma armastust/hoolivust kaasinimese vastu.
Tunnis vajaminevad vahendid:
Õppematerjalide koostamiseks kasutatud kirjandus
  • Ema Teresa. Minu kutsumus on armastus. Tallinn: Logos, 2002.
  • Johnstone, Jill. Sina võid muuta maailma. Inglismaa: Operation Mobilisation, 1997.
  • Maasburg, Leo. Ema Teresa Kolkatast. Tallinn: Kirjastus Gallus, 2017.
  • Self, David. 1998. Suurusundid. Tallinn: Koolibri.
 
Terminid
asüül -  varjupaik, koht, kus jälitatavad (näit. poliitilised põgenikud) omavad isikupuutumatust.
asüüliõigus - poliitilise põgeniku (subjektiivne) õigus saada välisriigis varjupaika.  
BBC - (ingl British Broadcasting Corporation), Suurbritannia meediakompanii, maailma suurim meediakorporatsioon.
islam - järgijate arvu poolest maailmas suuruselt teine religioon, mille rajas prohvet Muhamed Araabias 7. sajandil.
Jeruusalemma Läänemüür ehk Nutumüür - juutide pärimuse kohaselt kuningas Taaveti ehitatud pealinna ehitas tema poeg Saalomon Jumala auks templi, millest tänaseks on säilinud vaid Lääne- ehk Nutumüür. Jeruusalemma Nutumüüri peetakse judaismis kõige olulisemaks palvekohaks. Nutumüüri ääres tähistavad juudid ka mitmeid usupühasid.
judaism kuulub suurte maailmausundite hulka mitte liikmeskonna poolest, vaid oma tähenduse tõttu. Juudid usuvad ühte Jumalasse, kes on alati tegutsenud nende rahva ajaloos. Juudid on tagakiusatud vähemusena säilitanud oma usu ja traditsiooni.
kippah, yarmulke – väikene traditsiooniline müts. Komme nõuab mehel pidevat pea katmist. Katmata peaga on keelatud palvetada ja Toorat lugeda. Peakatte kandmise idee tuleneb sellest, et juut kuulutab: „Mina ei ole maailma valitseja, minu üle valitseb Jumal!”
koraan - islami püha raamat. Islamiusulised usuvad, et koraan on Muhamedile antud ilmutuse üleskirjutus.
mandala - meditatsioonis kasutatav püha pinnakujund (harilikult ringi- v. ruudukujuline geomeetriline kujund), mille iga osa omab tähendust.
meditatsioon – mõtlus, keskendunud (usuline) mõtisklus.
moslem - islamiusuline.
origami - Jaapani traditsiooniline paberivoltimiskunst.
paast ehk paastumine - toidust või joogist loobumine tervislikel, rituaalsetel, usulistel või eetilistel eesmärkidel. Loobumine võib olla täielik või osaline, pika- või lühiajaline. Paastumist on praktiseerinud paljude religioonide asutajad ja järgijad.
Pakistan - Pakistani Islamivabariik, riik Lõuna-Aasias.
piibel -  ristiusu õpetuse aluseks olev, Uuest ja Vanast Testamendist koosnev pühade tekstide kogu, ristiusu pühakiri.
rabi – kogukonna vaimne liider ja religioosne autoriteet. Sageli on rabid kogukonna juhtideks, õpetavad koolis, sõlmivad abielu ja lahutavad.
Sefer Toora - pärgamendirull, mida kasutatakse iganädalasteks lugemisteks sünagoogis. Nõuab eriti aupaklikku käsitsemist. Kui Toora rull kukub kogemata põrandale, siis peab kogu kogukond sellel päeval paastuma.
sünagoog – kreeka sõna, heebrea keeles beit knesset (koosolekute maja). Koht ühis- ja erapalvuseks, samuti kogukonna usuelu keskus.
süüteo või õnnetuse ohver - kellegi tõttu või millegi läbi kannatanu, kahjustatu.
Taliban - Afganistanis 1990. aastate keskel tekkinud äärmuslik poliitiline ja religioosne rühmitus.
tefilliin - paar musta nahkkarpi, mis sisaldavad heebreakeelseid pärgamendist kirjarulle. Komplektis on neid kaks - üks pea ja teine käe jaoks. Koosneb kolmest põhikomponendist: kirjarull, karp ja rihm. Usklikud juudid kannavad neid usulistel tseremooniatel. Nad seovad need oma käte ja pea ümber, sest Jumala seadus peab alati juhtima kõiki inimese mõtteid ja tegusid.
Toora - viie Moosese raamatu ning nendes olevate seaduste nimetus juutidel.
tempel – ehitis, milles sooritatakse usulisi riitusi.
urdu keel - Pakistani riigikeel.
Vana Testament - piibli vanem osa, mis sisaldab juutide pühasid tekste.